Põnev töö ja hea palk on muidugi hädavajalikud, et häid inimesi tiimis hoida. Aga on veel palju asju – kas või tasuta hommikusöök või kinnimakstud hobi –, mis neile rõõmu teeb, neid töökohaga seob ning neid rohkem pingutama paneb.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Üks põlvkond – reset-generatsioon – on peale tulemas. Ja uskuge, nad pole üldse sellised, nagu pealtnäha paistab. Millised nad on, mida nad tahavad ja milliseks kujuneb sellega seoses meie töö aastaks 2020. Kirjutavad Indrek Soom ja Karin Patune.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Olen praegusest tööst tüdinud – paneks õige oma äri käima? Või alustaks firmat tasapisi, töö kõrvalt? Jah, kui juba mõtled oma firmast, tee ära, ütleb Director. Sest ettevõtjad on küsitluste järgi õnnelikud inimesed. Pakume oma heade kaasamõtlejate abil välja 8 sammu, mis aitab su firmal tuule tiibadesse saada. Mine tea, kunagi on su firmad võib-olla sama võimsad kui Richard Bransonil.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Kari Maripuu (30) karjäär suurtes tugevates IT firmades on vähemalt praeguseks ühel pool – kuus kuud on ta olnud ettevõtja. Oma kolmandas loos räägib Kari, mida ta selle aja jooksul tundis ja üle elas.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
„Sõda talentide pärast on mõttetu, kui sa ei oska neid parimal viisil tööle panna,“ ütleb nii inimesi kui riskiinvesteeringuid juhtinud Margus Uudam. Tänavu sügisel aitab ta Fontesel Eestisse tuua kõvasti uuendatud inimeste juhtimise meetodi. Kohe tutvustab ta ise, milles see seisneb.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Naised, kes püüavad jääda headeks tüdrukuteks, kutsuvad oma käitumisega ise esile selle, et neid tippjuhi ametist kõrvale lükatakse. Barbi Pilvre toob välja vead, mida ükski naisjuht tööl iialgi teha ei tohiks.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Sellist arengulugu, nagu Henry Fordi perel, pole meil veel ette näidata, aga algus on tehtud. Mida tunnevad isad, kes oma suurepäraselt üles ehitatud äri järkjärgult oma laste kätte usaldavad, ja mis tunne on lastel, kes seda vastutust nüüd kandma peavad.Räägivad Rossid, Bermanid ja Leedod. Kirja pani Jaana Liigand.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
„Õige“ juhtimisviisi otsingud on aegade vältel ikka ja jälle ummikusse jooksnud. Aga äkki polegi juhtimine mitte lahendus probleemile, vaid probleem ise? Miks traditsiooniline juhtimine enam ei tööta, kirjutab Veigo Kell.
Miks ometi!? Miks mõnes poes õitseb müük ka kriisi ajal, mõnes mitte, ehkki olud on kõigi jaoks ühesugused? Miks mõned pangad ja tehased püsivad sadu aastaid, teised lõpetavad isegi headel aegadel pankrotiga? Parim firmade tõusu ja languse ekspert Jim Collins teab ja räägib – siin on kokkuvõte tema jutust Global Leadership Summit konverentsilt Chicagos.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Rääkimata sellest, et nad ise olid väga head, ka nende kasvandikud annavad põhjust ikka ja jälle, pöidlad pihus, teleka ette istuda. Siin on kirjas, kuidas kindlalt meie parimate hulka kuuluvad treenerid Anna Levandi, Mati Alaver, Avo Keel ja Aivar Tihane mõtlevad. Kirja pani Taivo Paju.
Praktikas läbiproovitud, uskumatult hästi toimiv meetod, kuidas muuta oma ettekanded tõeliselt mõjukaks. Asja käis uurimas Taivo Paju.
Ma olen töötanud selles firmas kolm aastat. Sa andsid kindla lubaduse, et hakkame seda firmat koos üles putitama. Sa jätsid oma karismaatilisusega mulle hea mulje ja sa oled tõepoolest sündinud liider. Vahetasin töökohta ja tulin siia, sest tahtsin midagi suurt ära teha ja firma suureks kasvatada. Kasutada kõiki neid teadmisi-kogemusi, mis mul on. Nüüd mõistan, et selle kolme aastaga pole suurt midagi muutunud ja ei muutu ka. Ainus võimalus, mida teha saan, on see kiri. Ma ei tea, kas ma sulle selle ära saadan, aga vähemalt saab mul endal korraks kergem.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Nad on lahedad. Keeled on neil suus ning arvuti käpas. Nad ei koorma end majalaenu ega palgatööga, sest tahavad oma unistused äriks vormida. Ja mõistagi pole Eesti siin mingiks piiriks. Tutvustame teile kolme seltskonda tänavuselt Ajujahilt, noorte ettevõtjate konkursilt. Nende äri on alles päris alguses. Võib juhtuda, et nad komistavad mõne kivi otsa ja asi ei lähegi käima, aga võib-olla on nad viie aasta pärast meie kõige säravamate ettevõtjate seas. Kindel on see, et kui ei proovi, ei õnnestu niikuinii. Andku need lood meile oskust näha maailma lahtiste silmadega ning entusiasmi, et oma unistused teoks teha, olgu siis oma või kellegi teise äris.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
„Kas tahad tõsiselt teada, miks ma Gerd Kanteriga tööle hakkasin?“ Raul Rebane vaatab mulle pikalt otsa, enne kui jätkab: „Sest tal oli selline hullumeelne läige silmades.“ Aga suurest tahtmisest üksi jäi väheks. Raul ei sundinud Gerdi mäned˛erina teda rohkem trenni tegema, vaid alustas hoopis kaugemalt – väärtustest ja reeglitest. Ning neid reegleid vaadates tuleb temaga nõustuda: ole sa koolijuht, viiulimängija, kettaheitja – edu toovad ühed ja samad põhimõtted. Valiku neist praktikas tõestatud põhimõtteist tegi Directori lugejate jaoks Taivo Paju.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Öeldakse, et ära anna tagasisidet oma vaenlasele, sest sa ei taha ju, et ta sinust paremaks saab. Kõigile teistele on tagasiside andmine ülimalt tähtis. Kuidas aga anda tagasidet kolleegile, kellel tööasjad kuidagi sujuda ei taha, räägib Riina Varts.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Kriitika on valus. Kuid vahel on see parim kingitus, mis teine inimene sulle anda saab, ehkki jah – pakend ei pruugi just kõige kenam olla. Piret Bristol annab soovitusi, kuidas kriitikaga toime tulla.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Turbulentsed ajad vajavad kaugemale vaatavaid ettevõtjaid. Tõeline ettevõtlikkus tulebki ju välja rasketel hetkedel, majanduslangus loob uusi võimalusi ning sellal on turuosa lihtsam võita. Auditi- ja ärinõustamisfirma Ernst & Young korraldas maailmas 23. korda ning Eestis esmakordselt Entrepreneur of the Year ehk aasta ettevõtja konkursi, mille käigus selgitati välja parim ettevõtja. Aga mitte ainult: konkurss andis ka aimu, kuidas Eesti parimad ettevõtjad ja juhid mõtlevad. Eesti aasta ettevõtjaks valiti Jaan Puusaag, kes on kutsutud ühtlasi kevadel toimuvale World Entrepreneur of the Year konkursile Monte Carlosse, kus ta pistab rinda teiste riikide parimate ettevõtjatega. Siin on mõned iseloomulikumad katked intervjuudest, mida Ernst & Youngi inimesed parima ettevõtja kandidaatidega läbi viisid, üldpilti aitab lahti mõtestada nõustamisfirma juhtivkonsultant Tarmo Toiger.
Kuidas panna inimesed käituma nii, nagu sa soovid? Kui sa saavutad tulemusi teiste inimeste kaudu, siis on see sinu jaoks lausa ellujäämise küsimus. Siin on rida näiteid ja praktilisi soovitusi.
Psühholoogia, sh veenmine ja teised suhtlemisoskused, on minu jaoks alati huvi pakkunud, nii et enne NLPd olen käinud mitmel teiselgi koolitusel. Palju räägitakse sellest, et veenmis- ja mõjutamisoskus on kaasa sündinud ja seda pole võimalik õppida. Olen kindel, et see ei ole nii. Need oskused on õpitavad. Vahel läheb loomulikult asi ka aia taha, aga mitte oskuste nappuse tõttu, vaid muude tegurite hulgas näiteks ka seetõttu, et aega jääb väheks – sul ei ole lihtsalt aega järgida neid lihtsaid reegleid, et teist osapoolt nõusse saada.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Palusime ajakirjanikul ja ajajuhtimise koolitajal Kristjan Otsmannil kirja panna, mida ajaplaneerimise meistrid läbi aegade on öelnud. Kuidas need teooriad aga tegelikus elus toimivad, seda katsetasime ajahädas sipleva turundusjuhi Monika Tamme peal (36, nimi muudetud). Monika pani kirja, kuidas tema selle õpetuse järgi toimiks, ja Kristjan lisas oma kommentaarid.
Kuidas juht kõike teha jõuab? See on hea küsimus – ega eriti ei jõuagi. Pigem tuleks küsida, kuidas ta jõuab teha seda, mida vaja. See, mida on vaja teha, sõltub valdkonnast ja asjaoludest. Tihti vastab sellele küsimusele intuitsioon kui võime panna minimaalsest ja lünklikust infohulgast kokku võimalikult tõepärane tervikpilt. Sõltumata juhi isiksuseomadustest, tööstiilist, võimuteostuse mudelieelistustest või töövõimest on olemas valdkond, millele iga juht peaks tähelepanu pöörama. Minu kogemuse järgi on selleks üsnagi triviaalsel kombel ressursid.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Firma võib turu kas luua või selle ära vallutada – aga mitte mõlemat korraga. Ja selle põhjus on väga lihtne: need oskused ja võimed, mida on vaja avastamiseks - loomiseks, on hoopis teistsugused kui need, mida läheb vaja selleks, et toode massikaubaks teha, kinnitavad Costas Markides ja Paul Geroski.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Kui ettevõttes on parasjagu rasked ajad, usaldab juht pigem teada-tuntud ja äraproovitud „tööriistu“. Kui aga hästi ja aina paremini läheb, siis ollakse valmis ka midagi uut ja trendikat katsetama. Aga lõppude lõpuks on tippjuhil ikka kaks põhilist „tööriista“: kõhutunne ja kaine mõistus, kirjutab Vello Rääk.
Kas tuleb tuttav ette? Konkurente alahinnatakse - me oleme nii paganama head. Tehakse toode, aga vajadust selle järele pole kindlaks tehtud Raha on lihtsal tära kulunud, kontroll firma finantsseisu üle puudub Üks õnnestunud tehing ei tähenda veel müügiedu tulevikus. Pahatihti pole ettevõtjad isegi siis nõus oma äriplaani muutma, kui klientidest nappus kätte tuleb. Elatakse üle oma võimete - renditakse liiga palju pinda, värvatakse liiga palju töötajaid ja hangitakse liiga palju varustust. Ajakirja Fortune järgi pankrotistuvad Ameerika firmad just neil viiel põhjusel. Kui kuritahtlikkus kõrvale jätta, siis miks surevad Eesti firmad? Räägivad pankrotihaldurid Ly Müürsoo, Tiina Mitt, Veli Kraavi ja Erik Savi. Sellest, kuidas pankrot üle elada ja edasi minna, kõneleb aga koolitaja Marju Unt.
Kunagine moedisainer Anne-Lise Kjaer on kuulsaks saanud eeskätt oma võimega muuta sotsiaalsete trendide tajumine konkreetseks ärikontseptsiooniks. Tänu sellele on ta üks tunnustatumaid lähituleviku prognoosijaid Euroopas ja Põhja-Ameerikas ja tema klientide seas on rida selliseid suurettevõtteid nagu BMW, Puma, IKEA, Masterfoods, Sony jt. Anne-Lise Kjaer ütles Tallinnas hiljutisel Kaubanduse Aastakonverentsil esinedes, et intuitsioon ongi tegelikult see hea talupojamõistus, mida võib ja peabki kasutama. Intuitsiooniga avastame – loogikaga tõestame. Faktid ja arvud on eilne maailm. Ta pani meie inimestele südamele, et tuleviku klient ei ole lihtsalt lõpptarbija, vaid juba täna äri oluline osa. Samuti pakkus Anne-Lise Kjaer välja ühe vahva võimaluse, kuidas kliente jagada.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Kuidas ära aimata, mis tulevikus trendikas on? Ühte võimalust, mille on välja pakkunud maailmakuulus innovatsiooniteoreetik Clayton M. Christensen, tutvustab Harli Uljas.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Iga teadmishimuline ja hakkaja eestlane leiab ennast aeg-ajalt mõnel seminarilt või konverentsilt – uusi teadmisi ammutamas, uusi nippe õppimas, oma mõtteid väljendamas. Konverentsidel osalemine on ammu üks osa tööelu rutiinist.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Kuidas käituvad ettevõtte juhid, kui firma madalseisu satub? Teadagi – inimeste vahel tekib vastastikune antipaatia, nad hakkavad üksteist vältima, infot varjama, vastutuse eest põgenema… Sellepärast ongi muutused nii rasked ja sellepärast pälvivadki juhid, kes suudavad suunda muuta, nii suurt tunnustust, kirjutab Rosabeth Moss Kanter.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Teenindajad, kes inimeste alateadlikku mõtlemist alahindavad ning esmamuljega eriti ei pinguta, mängivad juba ette kaotatud mängu, hoiatab Malcolm Gladwell oma uues raamatus „Blink“. Vahendab Taivo Paju.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Kuidas jätta endast head muljet, kui kohtud esimest korda inimesega, kellest võib palju sõltuda? Nõu annab suhtlemistreener Ann Seilenthal.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Millised on alanud aasta kõige kuumemad trendid? Director korraldas oma lugejate seas internetiküsitluse. Kaasamõtlejate abil ning mitme asjatundja toel selgitasime välja kümme trendi, mis annavad aastale 2005 oma näo. Siin need on.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Kuidas laeva- ja lennukikaptenid suudavad väga hea meeskonna luua või selle hoopis untsu keerata ja mida n-ö maapeapealsetel kaptenitel nendelt õppida on, räägib meeskondi uurinud nõustaja Tiiu Viies.
Ettevõtted kulutavad aastas kümneid kui mitte sadu tuhandeid kroone koolitusele ja hangivad kuhjade viisi uusi juhtimisraamatuid – ja ikkagi, vaatamata nendele investeeringutele, läheb ikka ja jälle midagi viltu. Samas pole neid vigu ka väga palju, nagu selgub Harvard Medical Schooli lektori Baird K. Brightmani uuringust – õigest seitse. Millised need tüüpvead (ja - lahendused) on, vaatleb Jaana Liigand. Ja sellest, kuidas selle seitsme veaga ikkagi hakkama saada, kirjutavad seitse tunnustatud Eesti praktikut.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Sa räägid kogu aeg klientidele, kui suurepärane kaubamärk teil on. Aga kas su alluvad ka seda teavad? Kuidas brändi omaenda töötajatelegi müüa, sellest kirjutab Colin Mitchell
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
EMT pääses oma esimese algkoolilastele sihitud kampaaniaga ühiskonna vastandlikule vastuvõtule vaatamata päris terve nahaga, kuid miks nad siis ikkagi POP!-i kohe teismeliste brändiks ümber muutsid? Sellest kirjutavad Marko Uibu ja Kati Tarro.
Läinud kuul sattusid lastele mõeldud reklaamid tõsise rünnaku alla, professor Marju Lauristin nimetas neid Postimehes koguni ebaeetilisteks. Kommunikatsioonitudengid Marko Uibu ja Kati Tarro uurisid, kuidas teha selliseid reklaame nõnda, et nad oleksid mõjusad, kuid ei ärritaks seejuures avalikkust.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Rumal on see, kes oma kaupa lastele ei turunda, sest lapsevanemad suisa norivad oma käitumisega seda. Ning laste eemalhoidmine reklaamidest teeks neile tulevikus hoopis karuteene, arvab maailma üks tuntumaid selle ala spetsialiste Martin Lindstrom.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Tõenäoliselt igas firmas on mõni töötaja, kes juhile peavalu valmistab. Nii halb ta pole, et kohe vallandada, aga räägi palju räägid - midagi ei muutu. Arvatakse, et juht kulutab sellistele kirstunaeladele umbes 80% oma ajast ja energiast. Mida sellistega siis teha - selle üle arutlevad mitmed tunnustatud praktikud ja professor Nigel Nicholson.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Veel üks võimalus probleemse töötaja muutmiseks. Kuidas saab juht probleemseid töötajaid tublimaks muuta? Kuidas neid motiveerida? Üks võimalus on kõigele senitehtule käega lüüa ning proovida London Business Schooli professori Nigel Nicholsoni kolme sammu meetodit.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Taivo Paju ja Ilmar Raudsepp selgitavad, kuidas luua süsteemset strateegiat ning millised juhtimisvaldkonnad sellise strateegia kujundamisel eriti olulised on.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Miks mõnel firmal õnnestub tugevamaid vastaseid seljatada ja teisel mitte? Sellest, kuidas äri-tatamil võitu saavutada, kirjutavad David. B. Yoffie ja Mary Kwak Harward Business Schoolist. Mõtteid judo-strateegiast arvustavad aga olümpiamees Indrek Pertelson ja Vain & Partnerite konsultant Aivar Haller.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Strategy+businessKäesolev artikkel ilmub Directori ja strategy+business koostöös.Art Kleiner "Core Group Therapy"strategy+business issue 27, 2nd quarter 2002 Avaldatud ajakirja strategy+business loal, mis on auhinna võitnud kvartaalne juhtimisajakiri, mida kirjastab Booz Allen Hamilton. 2003. aastal kirjutas ajakirja strategy+business juhtiv kolumnist Art Kleiner artikli ning seejärel raamatu, mis pani elavalt vaidlema nii Euroopa kui Ameerika juhtimisgurud. Autor väidab, et iga maakera sees on teine veelgi suurem maakera. Ehk igas firmas on ametliku hierarhia kõrval veel teinegi seltskond, kes määrab asju rohkem, kui arvata osatakse - sisering. Häda sellele, kes seda ignoreerib.
Art Kleiner jätkab tuumikgrupi teemat põhjalikumalt oma uues raamatus “Who Really Matters – The Core Group Theory of Power, Privilege and Success”. Mida nende gruppidega peale hakata, sellele otsib raamatust vastust Jaana Liigand.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Aavo Kokk uurib, miks õmblusfirmad Baltika, Klementi ja Ilves Extra on valinud erinevad kasvustrateegiad ning millised on iga strateegia eelised ja nõrgad küljed.
Esimesed Eesti tööstusettevõtted alustavad tänavu n-ö 20 võtme (20 keys) metoodikaga, mis hõlmab kõiki peamisi lean-productioni ehk paindliku tootmise tehnikaid ja lähenemisviise. 20 võtit on aidanud järje peale Jaapani ettevõtted ning sellest on toetust saanud ka Sloveenia rahvusvaheliselt tuntuim firma Gorenje. Mida need 20 võtit endast kujutavad, kirjutab Kadri Kristjuhan.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Tehnikapoodidesse tunginud Sloveenia kodumasinate brand Gorenje läheneb nii välimuselt kui hinnalt Electroluxile ja Siemensile. Üks põhjus, tänu millele sloveenid oma kauba eest nii krõbedat hinda saavad küsida, on ettevõtte oskuslik arendamine oskusteabe kaudu. Director refereerib Franc Giderit, kes kirjutab sellest, kuidas Gorenje võttis kasutusele 20 võtme metoodika.
See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.
Kas need juhid, kes näivad väga töökad, on tegelikult väga vähese jõudlusega? Tõde on veelgi kurvem nagu selgub Heike Bruchi ja Sumantra Ghoshali uuringust - üheksa juhti kümnest rabavad tühja.