Turbulentsed ajad vajavad kaugemale vaatavaid ettevõtjaid. Tõeline ettevõtlikkus tulebki ju välja rasketel hetkedel, majanduslangus loob uusi võimalusi ning sellal on turuosa lihtsam võita.

Auditi- ja ärinõustamisfirma Ernst & Young korraldas maailmas 23. korda ning Eestis esmakordselt Entrepreneur of the Year ehk aasta ettevõtja konkursi, mille käigus selgitati välja parim ettevõtja. Aga mitte ainult: konkurss andis ka aimu, kuidas Eesti parimad ettevõtjad ja juhid mõtlevad. Eesti aasta ettevõtjaks valiti Jaan Puusaag, kes on kutsutud ühtlasi kevadel toimuvale World Entrepreneur of the Year konkursile Monte Carlosse, kus ta pistab rinda teiste riikide parimate ettevõtjatega.

Siin on mõned iseloomulikumad katked intervjuudest, mida Ernst & Youngi inimesed parima ettevõtja kandidaatidega läbi viisid, üldpilti aitab lahti mõtestada nõustamisfirma juhtivkonsultant Tarmo Toiger.

Kuidas minust sai ettevõtja

Andrus Loog, Taastava Kirurgia Kliinik

Idee sai alguse paljude juhuste kokkulangemisel. 1987. aastal sattusin tööle Eesti südamekliinikusse – selle kuldaeg oligi 80. aastate lõpul, sest sinna oli koondunud mitmeid läänes omandatud töökogemusega inimesi.

1991. aastal läksin Ameerikasse, kus veetsin õppides ja töötades poolteist aastat. Sealt saadud kogemused ja asjaolu, et meie südamekliinik ei suutnud soetada vajaliku tasemega aparatuuri ning raha palkade maksmiseks ei jätkunud, viisid selleni, et otsustasime viiekesi asutada uue aktsiaseltsi aktsiakapitaliga 500 krooni.  Meil oli soov teha midagi erinäolist. Ettevõte loodi 3. või 4. augustil 1993. Sama aasta 18. oktoobril avasime südamekliiniku Keila haigla ruumides.

Valeri Iltchenko, Envirolyte Industries International

Asutasime koos partner Nikolai Naidaga oma ettevõtte 2004. aasta detsembris. Ärivaldkond ise tekkis siiski varem – enne meid oli turul juba sarnase ideega firmasid (nt Venemaal, samuti Eestis), kuid need jäid vaid uurimis- ja arenguetappi.

Äriidee iseenesest on pärit Venemaa Meditsiinitehnika Instituudist, kus see leiutis esimesena valmis tehti. See näitas meile tulevikusuunda. Leiutisel puudus seos ettevõtlusega, tegemist oli puhtalt laboriuuringuga. Teatud määral saab öelda, et meie ettevõtte eesmärgiks oligi see idee äriideeks muuta, rakendada vastav tehnoloogia ellu ja tuua see turule.

Peep Vain, Vain ja Partnerid

Idee sündis kriisisituatsioonis – ilmnes, et olin ühe tööleasumise otsuse liigse kiiruga teinud. Uude valdkonda sisenemine tundus loomulik valik, nii saigi 1997 see otsus tehtud. Esimene koolitus toimus Leedus ja oli venekeelne. Asutasime firma koos abikaasaga, mina tegin koolitusi, tema aitas programme kokku panna ja materjale teha.

Raul Vaet, Horeca Service

Lõime ettevõtte 2002. aasta novembris koos ühe tollase kolleegiga. Leidsime, et puuviljasektoris tegutsemine on perspektiivikas, aga meie tööandja ei panustanud piisavalt firma arengusse, mistõttu asutasimegi oma ettevõtte.

Taavi Kotka, Webmedia

Webmedia lõid kolm Tartu ülikooli majandustudengit, et valmistada kodulehekülgi. Peagi pärast asutamist said nad aru, et kodulehekülgede loomisega rikkaks ei saa, ning suunasid tegevuse tarkvaraarenduse poole. Kellelgi kolmest asutajast ei olnud IT kogemust, seega vaatasid nad ringi, et saada lisateadmisi. Nii palkasidki nad mind, et ma muudaks oma teadmistega Webmedia selleks, mis ta täna on – tarkvaraettevõtteks. 2000. aastat võib lugeda ettevõtte alguseks.

Ivo Remmelg, Telegrupp

Asusin kohe pärast ülikooli lõpetamist 1993. aastal tegelema ettevõtlusega, nii et kellegi teise palgal pole ma olnudki. Mu esimesed ettevõtted tegelesid autoalarmide/elektroonika paigaldusega, seejärel tuli Mobitele ning viimasena Telegrupp. Telegrupis olen olnud algusest peale juhatuse liige, seda ka pärast ettevõtte müüki.

Peeter Peedomaa, Peetri Puit

Olin töötanud palgatöölisest juhatajana üle kümne aasta ning soovisin lõpuks oma ettevõttega kätt proovida. Eks mõtteid sai ikka mõlgutatud, et mis siis, kui oleks... Aga oleks ei ole tegelikult ju mitte midagi. Ühel hetkel tuli siiski kiirelt otsus langetada, sest saadaval olid üheaegselt nii hooned kui vajalikud seadmed. Algus oli muidugi raske: 12 tundi tööd, preemiaks unetud ööd. Areng on olnud kiire ja nõudnud omajagu energiat, aga arvan, et meeskond on valinud õige tee ning me suudame üheskoos kõik takistused ületada.

Priit Kongo, Net Group

Umbes 10 aastat tagasi olin ma teelahkmel: mida oma eluga pihta hakata. Olin teinud nii riigiametniku kui palgatöötajana head karjääri ja mõtlesingi, et enne kui hilja, tuleb proovida ka eraettevõtja rolli. Net Groupi lõime partneriga kahasse, organisatsioon on üles ehitatud Jaapani keireitsu mudeli alusel, kus tütarettevõtted säilitavad oma identiteedi ja olemuse (endistele omanikele jääb suurem osalus). Mõned asjad tehakse ühiselt, mis on kokkuvõttes kõigile odavamad. Selle tulemusena on käive ja kasum igal aastal kasvanud.

Eva Pedjak, Eesti Metall

Palgatööl ei näinud ma võimalust tegeleda asjadega nii põhjalikult, kui soovisin. Tegelikult on mul ettevõtluspisik kogu aeg sees olnud – ülikooli ajal ajasin väikest viisi kinnisvara üürimise äri. Hiljem siis vanametalli kokkuost.

Ettevõtte kasv

Taavi Kotka: Webmedia on igal aastal kasvanud ning soovib seda ka edaspidi teha. Mida suuremad me oleme, seda kõrgemaid ülesandeid saame endale võtta ning luua rohkem väljakutseid ja võimalusi oma inimestele. Väikesest kooperatiivist piisab, et töötada kohalikule turule.  Küsimus on selles, kas sinu inimesed tahavad saavutada midagi enamat!

Ivo Remmelg: Praegu on Telegrupp väike firma ja kasvu kontrollimine ei ole teema. Oleksime saanud ka kiiremini kasvada, kuid siin on nagu auto puhul – kui gaas on põhjas, siis on kütuse- ja energiakulu väga suur. Kiirendada saab siiski ka vähest energiat kasutades. Keskkonda jääb vähem reostust, kui kasvada mõõdukalt. See on ka elustiil – ei ole mõtet ennast pooleks tõmmata. Rentaablus peab olema tagatud. Kui omakapitali tootlus on alla 5%, siis on kasulikum raha pangas hoida. Mida rohkem raha vähema hulga inimestega, seda parem.

Vaido Palmik, Estanc: Alustasime Soome emaettevõtte allhanketööstusena. Tänaseks on aga osad vahetunud: emafirma oleme meie ja Soome firmast on saanud meie allhankija. Selle aastast käivitasime Estanc AB ka Rootsis.

Kaupo Koitla, Kaamos Ehitus: Edukas saab olla ka ilma kasvamata. Kui kasvad liiga suureks, siis kaob kontsentreeritus ära ja tekib suur asi, mis küll toimib, kuid inimlikkust enam ei ole. Aga see on inimeste jaoks alati oluline.

Andrus Loog: Organisatsiooni arengus on erinevaid faase. Kiire kasvu etapis ei ole kasuminumbril suurt tähtsust – oluline on rahavoo number. Kui on jõutud laiemale platoole, vaadatakse juba ettevõtte kasumlikkust.

Eva Pedjak: Paigalseis ei ole mõeldav – kui sa ei kasva, siis sind süüakse lihtsalt ära. Kasvu seiskohalt pean oluliseks eeskätt tootearendust ja koostööpartneri hankimist.

Jaak Nõmmsalu, Tatoli: Meie ettevõte ei saa jääda paigale, põllumajandusmasinate müük on nagu lumepalli veeremine. Müüdud masin vajab hooldust ja hooldussüsteemi rajamiseks tuleb laiendada müüki. Seega on pidev kasv vajalik.

Peep Vain: Tõsine kasv on toimunud teadliku pingutuse viljana, seda on jälgitud ja tagant torgitud. N-ö suure hüppe aastatel on takistanud kasv mõistlikku inimeste tööd ja tootearendust.

Raul Vaet: Ettevõte soovib kasvada, sest kui jääd ühe koha peale seisma, siis ei püsi sa konkurentsis ja toimub tagasilangus.

Taivo Kuusing, RWW: RMW ei soovi kasvada, toimub ainult loomulik kasv. Selleks et firma oleks kasumlik, jälgitakse hinnapoliitikat, ja sellele järgneb kasv. See ei ole otseselt edasise edu eelduseks.

Tõnu Vilipuu, Rapla Teed: Ei ole soovi väga kasvatada firmat – tahaksin pigem seda hoida.

Tanel Venderström, Print Best Trükikoda: Meie eesmärgiks on tegevuse hoidmine võimalikult palju oma tootmishallides, alltöövõttu kasutame vähe, seega on protsessi ülevaade hea. Me suudame kiiresti reageerida, sest trükikoda on pidevalt töös.

Valeri Ilchenko: Kuni tänase päevani võime öelda, et ettevõtte areng oli stabiilne, ennustatav. Me saime hakkama sellise kasvuga investeerimise ja juhtimise seisukohalt, suured takistused puuduvad. Geograafiliselt lai paiknemine andis meile niisuguse rahavoo, et saime kõik kasvuprobleemid lahendada.

Jaan Puusaag, Krimelte: Miks kasvada? Ellujäämise küsimus see ei ole, elada saab ka vaiksemalt. Kasv on mingi vajaduse rahuldamine pigem. Üks visioon on olla oma valdkonna väärtuslikem ettevõte maailmas.

* * *

Ettevõtjaks olemine

Vaido Palmik: On rumalus teha asju ikka ühteviisi ja samal ajal oodata paremat tulemust (Albert Einstein). Parema tulemuse saamiseks tuleb midagi muuta. 85% organisatsiooni probleemidest on tingitud juhtidest ja 15% töötajatest (W. Edwards Deming).

Tõnu Lelumees, Bestnet: Selleks et olla edukas, maksad kuskilt lõivu. 8 tunnist ei piisa töötegemiseks, mõttetööd tehakse ka kodus – nii et ettevõtja oled 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Aga ega eestlane ei oskagi ju puhata.

Jaan Puusaag: Mulle meeldib ülesandeid delegeerida. Palkasin tegevjuhi, et mul oleks juhatuse esimehena võimalik planeerida ettevõtte tegevust, tegeleda suure pildiga. Pean tähtsaks, et juht ei valdaks mitte ainult nn pehmeid teemasid, vaid saaks ka aru, millega ettevõte tegeleb, kuidas töö valmib, millised on protsessid jne.

Peep Vain: See, mida ma teen, on kõige parem asi, mida teha saan. Teen seda, milleks mind on siia ilma loodud. Kõige efektiivsem on teadlik tähelepanu juhtimine ning teadmine, et tulen igal juhul igast olukorrast välja.

Jelena Masli, RGR Airon: Riske peab ettevõtja võtma, ilma selleta ei saaks äri teha. Kuid riske tuleb võtta mõistlikult, analüüsides. Ettevõtte juhtimise juures on oluline naiste kaasamine – see on ka meie firma üks eduteguritest.

Tõnu Vilipuu: Hindan elu ja aega nüüd teistmoodi. Esimesel aastal, mil ettevõtte juhina tööle asusin, sain kohe infarkti. Seepeale hakkasin elu veidi teistmoodi vaatama. Arvan, et praeguses ametis ei tunne ma end mitte niivõrd omanikuna, vaid võtan tööd kui missiooni.

Andrus Loog: 1993. aastal ettevõtte asutamisel sai kliiniku juhiks Jaak Aru. Kui tema lahkus (1996), siis sain selle rolli endale. Tol ajal ei teadnud ma midagi raamatupidamisest ega teistest ettevõtte juhtimiseks vajalikest asjadest. Nüüd on meil aga olukord, kus kõik osanikud on samaaegselt kaasatud igapäevasesse tööülesannete täitmisesse. Minul on lisaks arstitööle ka IT- ja finantsjuhi roll. Oleme kasvanud parasjagu nii suureks, et ei ole enam väiksele firmale omast hubasust, samas ei ole see veel ka suur organisatsioon

Vaido Palmik: Inimesi, kes oleks mulle otseseks eeskujuks, ei oskagi väga esile tuua.  Aga asi, mida järgin, on pehmed väärtused firmas – sisekliima. On ju nii, et inimene tuleb tööle firma maine pärast ja läheb otsese juhi pärast. Ning teistpidi – inimesi võetakse tööle oskuste-teadmiste pärast ning vallandatakse isikuomaduste pärast. Oleme püüdnud järgida seda joont, et võtame töötajaid isikuomaduste pärast, sest neid ei saa muuta.

Andrus Loog: Eeskujuks on kindlasti Denton Cooley, minu juhendaja Ameerikas viibimise ajal. Ta õpetas, et professionaalselt pead sa olema väga hea – sealt tuli teadmine, et töös ei saa olla pusserdis.

Jaan Puusaag: Eeskuju ei ole mul olnud, aga Richard Bransoni raamatut lugedes leidsin palju sarnasusi: asi peab olema alati fun. Suuri strateegiaplaane ei pea olema – pooldan kindlat edasiminekut. Plaanid ja kava ei tohiks protsessi ilu pidurdama hakata.

Jaak Nõmmsalu: Enesekindlust on tõstnud see, et olen saanud teha seda, mida olen soovinud. Võimete tunnetamine on palju juurde andnud.

Taavi Kotka: Algaja ettevõtjana tekkisid mul kogenematusest probleemid: ületöötamisest läks tervis halvemaks, perekond kannatas jne. Praegu on aga põhimõtteks teha tööd töö ajal ja puhata puhkuse ajal. Sellist lähenemist rakendame kogu kollektiivis.

Üks põhiküsimus on minu jaoks see, kellele ja milleks sa ettevõtlusega tegeled. Kas see on kiire kasum ja kasv või tiksumine? Kas sinu inimesed on palgatöölised või omanikud? Kas aktsionärid on aktiivsed või passiivsed? Tahan teha äri koos inimestega, keda kannustab soov areneda ja teha oma tööd professionaalselt (sh kasumlikult); kes kaasomanikena näevad ka kaugemaid eesmärke kui igakuine palk; inimestega, kellel on meie äris oma osa ning kes ei ole passiivsed, vaid osalevad ise kogu hingega selle edasiarendamisel.

Ivo Remmelg: Ettevõtjaks olemine on muutnud lastekasvatamisviise ja igapäevast suhtlemist. Lastega mängides käib ka ettevõtja vaimu süstimine neisse.

Peeter Peedomaa: Ettevõtjana pean olema paindlik ja valdama võõrkeeli, et olla hästi kursis turul toimuvaga. Jälgin nii konkurentide toimetamisi kui maailmaturu olukorda ja toodete spetsiifikat.

Valeri Ilchenko: Ma arvan, et praegu on kõige õnnelikum ja edukam etapp minu elus. Võib-olla annab äri iseenesest inimesele võimaluse realiseerida end kõige täielikumalt. See näitab, kes sa oled, mida suudad ja kas sa oled võimeline hakkama saama eesseisva väljakutsega või mitte. See omakorda mõjutab mind psühholoogiliselt.

Andrus Loog: Arvan, et ettevõtjaks olemine on eluviis, mis sõltub juba isiksuse tüübist. Ma arvan, et nõukogude ajal oleksin ennast väga piiratuna tundnud. Mul on rõõm teha seda tööd, ma saan sellest rahulduse. Ettevõtluses käivad küll õnn ja ebaõnn käsikäes, kuid mul oleks väga raske end palgatöötaja rolli asetada.

Kokkuvõte

Tarmo Toiger:

ettevõtjaks võib saada igaüks

Ettevõtjaks võib saada igaüks, kes aga soovib, nii arst, osakonnajuhataja kui teadlane. Siin ei ole piiranguid. Mulle meeldib mõelda, et ettevõtja on pigem keskharidusega, siit-sealt uut õppinud revolutsiooniline tegelane. Selliseid inimesi leiame ka aasta ettevõtja konkursi ridades. Rohkem on aga siiski valdkonnaspetsialiste, kes on näinud ettevõtja rollis suuremat potentsiaali kui palgatöös.

Edukaid ettevõtteid iseloomustab üks selge joon: teistsugune suhtumine oma edasisse ellu – ettevõtjaks olemine on eluviis. Need, kes on selle valiku teinud, on sellega rahul. See annab vabaduse ning aitab ka võtta rohkem vastutust. Eesti ettevõtjad on uutele teadmistele hästi avatud, aga samas küsimuse peale võimalike eeskujude kohta vastatakse, et neid on vähe või ei olegi.

Juhtimisalane kirjandus pöörab palju tähelepanu visioonile ja missioonile ning nende strateegiliste tegurite mõjule edukusele. Selgus põnev tõsiasi: mitmed edukad ettevõtjad on pikas perspektiivis pigem protsessile orienteeritud, selge eesmärk puudub. Küll aga ollakse väga konkreetsed ja pragmaatilised lühi- ja keskpikkade eesmärkide seadmisel ning saavutamisel. Ettevõtjad peavad pidevad arengut ja kasvu oluliseks. Samas leitakse, et kasv ei ole ainuke edutegur – agressiivne kasv võib tulevikku ohtu seada. Eestlasi on välismeedias sarjatud oportunistlikeks, kuid intervjuude tulemused ettevõtjatega seda ei kinnita.

Küsisime ettevõtjate käest, millele tasuks tähelepanu pöörata, kui ollakse valiku ees, kas jätkata palgatöölisena või alustada ettevõtjana. Esimene järeldus, mida vastuste najal saab teha, on julgus võtta riske. Nii mõnigi mainis, et endale tuleb selgeks teha, mis on halvim, mis saab minuga juhtuda. Mida tähendab minu jaoks valley of death ehk surmaorg – kui kaua ma miinust tootes vastu pean? Kui neile küsimustele on vastused olemas ning need ka tulevast ettevõtjat rahuldavad, tasub teha esimene samm – asutada oma ettevõte.

Teiseks: edukas ettevõtja tunneb oma valdkonda ja hoiab fookust, laskmata äritegevusel laiali valguda. Vastuste põhjal saab väita, et õnnestunud äride aluseks on kõigepealt spetsialisti teadmised ning alles seejärel liider või juht, kes kõik töötajad ühtseks tervikuks seob.

Kolmandaks: ettevõtjaks olemine tähendab pühendumist. Ja siin ei ole kompromisse  – eestlane on küll tuntud töörabaja, aga ettevõtja rolli täidetakse lausa 24/7 päeva nädalas.

Soovitusi on alati lihtsam anda kui neid täita, aga kui need kolm asja on täidetud, siis tasub loota edule.