TTÜ-s on vahva tava – igal kevadel toimub seal nimelt tudengite Juhtimisaju võistlus. Siin on kaasus, mille koostas Marko Rillo ja millele vaprad tudengid pidid seekord lahenduse leidma. Mõtle kaasa!

Eduka tarkvarafirma tegevdirektor Martin süvenes projektiplaani sügavustesse. Edukas kevad kajastus tihedas tegevuskavas, mis täitis plaani hilissügiseni välja.

Järjest kitsamaks kuivaval turul olid nad suutnud endalegi üllatuseks müüa ikka veel mitu juurutusprojekti. Möödunud nädalal oli põhjust šampuseklaase kokku lüüa – üks suur leping sai just sõlmitud.

Nüüd, esmaspäeval, tuli aga tõsiselt pead vaevata argisemate küsimustega, mis lepingut puudutasid. Eelkõige: kuidas panna kokku projektimeeskond, et võimalikult tulemuslikult töödega valmis saada. Ilmselgelt seisavad Martinil ees nii mõnedki rasked jutuajamised – lõviosa programmeerijate rügemendi suviseid puhkusi tuli ju tühistada. Ühtegi projekti ei saanud ka edasi lükata, sest rasked ajad olid ees – turg oli täis. Enamik Eesti suurettevõtteid on majandusinfosüsteemid juba juurutanud. Edasipääsmatult tuleb ümber õppida ning keskenduda nende IT-firma jaoks täiesti uudsele kesk- ja väikeettevõtete segmendile…

Martini mõtiskluse katkestas ukseprõmm. Nurga tagant ilmus kõigepealt spordikott ja seejärel meeskonna edukaim projektijuht Madis, kes heitis poolelt sammult efektse tagant-käe-viskega lauale särava võtmekimbu ja rõkatas võidurõõmsalt üle kontori:

“Ära ostsin selle kaatri!” Ootamata publiku reaktsiooni, hõiskas ta: “Heee! Tassisin oma viimase müügipreemia paadipoodi ja ülejärgmisel nädalal põrutan merele!”

Avatud kontoris kogunes hetkega Madise ümber õlalepatsutajate ja õnnitlejate ring, kes piidlesid uhke 27-jalase iluduse fotosid ning esitasid kiibitsevaid küsimusi. Martin surus muidugi ka Madise kätt ja kutsus ta siis muuhulgas 10 minuti pärast nelja silma all koosolekuteruumi.

“Mul on sinu pärast hea meel – väga laheda paadi oled ostnud!”

“Kaatri,” parandas rahvamehest Madis rõõmsalt.

“Just! Aga ma tunnen muret meie projektide pärast. Sa oled meie parim projektijuht – ilma sinuta ei saa me kuidagi hakkama. Kui ma tegevusplaani vaatasin, siis jõudsin järelduseni, et sul ei tule kohe midagi suvisest puhkusest välja. Pigem tuleb nädalavahetustestki lisa ampsata, et kõikide töödega valmis saaksime. Tundub väga sedamoodi, et oma kaatri nautimisega tuleb oodata...”

“Oot-oot-oot,” katkestas Madis tema arutelu joviaalselt. “No millega sa motiveeriksid mind kontoris istuma? Olen siin rabanud küllalt. Pole nagu miskit, mille nimel jätkata. Kõige huvitavamad tööd on möödas. Kui me selle pangaprojektiga eelmisel aastal lõpetasime, siis sellest keerulisemat rakendust ju enam niikuinii tulemas pole. Nojah – ja raha on mul piisavalt. Kui tahan, siis võiksin pika puhkuse võtta ja väga mõnusalt elada.”

Martin muutus tema monoloogi kuulates üha mõtlikumaks. Tegelikult on Madisel õigus. Firmas olid asjad üldiselt küll hästi, kuid üha enam oli juba paljude suust kuulda ka kurtmist, et edaspidi tuleb hakata hoopis igavamate ülesannetega tegelema.

Hetkel oli aga kõige põletavam küsimus see, kuidas motiveerida tähtmängijat, kelle panusest sõltub suuresti nende tulevik.

Aita Martinil mõelda, mida sellises olukorras teha? 

Vastab Vilve Kalda:

kuula meeskonda ja nende soove

Tipptegijate hoidmine meeskonnas kuulub juhi võtmetegevuste hulka. Seepärast võiks iga juht tööpäeva lõpus endalt küsida: „Millise konkreetse teo tegin mina täna selleks, et hea töötaja tahaks meie meeskonnas pingutada?“ Ja iseendale tuleks ausalt ka vastata.

Suurepärased töötajad ongi vabad, nii töö valimises kui oma elu korraldamises. Arvamus, et raha ja huvitava tööga saab profi innustunult tööle panna, on õige vaid osaliselt. Materiaalsusele orienteeritud eluviisi kõrvale on trüginud vaimsed väärtused, eeti­ka, headus. See kehtib nii personali valikus, kui muutub väärtuseks organisatsiooni elufilosoofias. Tipptegijaid huvitab järjest enam iseenda olemise kvaliteet.

Aga nüüd Martini ja Madise juurde.

1. Räägi inimestega. Ennekõike peaks Martin üle kontrollima, kas tema eeldused on ikka õiged ehk kas see, mida tema arvab, et inimesed tahavad, vastab tegelikkusele. Kaatri ost iseenesest ei tähenda veel, et Madis tahab mitu kuud puhata ja ennast kõigest lahti võtta. Aga oletame, et Martini eeldused on õiged, ja vaatame, mida asjaosalised tahavad.

• Martin tahab tähtajaks suure projektiga hakkama saada, järjest kitsamal turul firmale tööd saada ja raha teenida.
• Madis soovib juhtme seinast välja tõmmata ja mõnda aega oma hobiga tegelda. Lisaks arvab ta, et huvitavamad tööd projektijuhina on tehtud.
• Ülejäänud töötajad soovivad suvel puhata.

Martinil tuleks kokku võtta projektijuhid ja nendega aru pidada, kuidas edasi minna. Tal endal peaks olema selge, miks antud projekt firmale tähtis on ja mis moodustab selle projekti „rosina”, mõtlemisülesande. Aga samavõrra peaks ta kuulama oma meeskonda ja nende soove. Organisatsiooni vajadustest ja meeskonna võimalustest moodustub esmane pilt edasiminekuks. Martin peaks tundma oma meeskonda niivõrd, et teada, kes tema teistest projektijuhtidest võiksid uue projektiga hakkama saada. Tal peaks olema valmis mõeldud kaks-kolm kandidaati. Veelgi enam: ta peaks teadma, kuidas igaüht neist energiliseks muuta või millest nad kindlasti ei loobu. Uue projektijuhi valikus peaks olema oluline roll projektijuhi enda soovil – kas ta tahab ennast uut projekti vedades proovile panna, kas ta usub endasse. See on ju hea võimalus saada Madise kõrval uueks täheks. Madise soovi puhata tuleb aktsepteerida. Teda ei tohiks hakata ära rääkima. Aga talle võiks pakkuda  konsultandi rolli. Ta saaks uuele projektijuhile kriitilistes projekti faasides või valdkondades toeks olla, kas või meilitsi. See on Madisele uus töö ja võib olla talle huvitav. Lisaks saaks ta vaba graafiku kaatriga sõitmiseks. Kaasamõtlemine hoiaks teda endiselt firma küljes.

2. Räägi tellijaga. Martin võiks tellijaga üle täpsustada projekti tähtaja, arutada võimalusi selle pikendamiseks. See eeldab Martinilt mõistmist ja arusaamist, miks tellija seda projekti vajab ja kus on võimalikud läbirääkimise kohad. Igal juhul toob suhtlemine tellijaga mõlemale poolele kasu, annab võimaluse vastastikustest ootustest ja probleemidest rääkida. Ausus loob usaldust.

3. Analüüsi iseennast, muuda ennast paremaks. Tekkinud olukord on Martini kui juhi jaoks võimalus ennast tundlikumaks muuta. Kui ta meeskonna vajadusi-võimalusi teadmata ja kompromisse tegemata otsuseid teeb, siis paremal juhul kaotab ta juhi koha, halvemal juhul...

Vilve Kalda on Koger & Partnerid ASi personali­direktor.

Vastab Kadi Kesküla:

töösuhted muutuvad

Tegemist on üsna tüüpilise juhtimissituatsiooniga tippjuhi töös, kus tuleb olla tark kõigi poolte jaoks, sest õigus on kõigil – nii tublil töötajal, kes on igati puhkuse välja teeninud, kui raskesse situatsiooni sattunud tööandjal, kes tublit töötajat vajab.

Soovitan tegevdirektor Martinil leida võimalus projektijuht Madis siiski mingiski osas puhkusele lasta. Kui praeguses situatsioonis see täielikult tühistada, siis toob see kaasa ilmselt suurema probleemi ja tõenäoliselt Madise emotsionaalse töölt lahkumisegi, mis oleks ettevõttele suurem löök kui tema puhkus ja ajutine eemalolek. Tundub, et ka rahaline kompenseerimine praegusel juhul puhkust ei asenda. Ning muidugi – ühepoolselt ei saa tööandja puhkusegraafikut muuta, kui töötaja nõus pole. Ei soovita siin küll pilli lõhki ajada ja võimalikku töövaidlust veel raskel ajal kaela tuua.

Siinkohal juhin tähelepanu, et töösuhted muutuvad üleüldiselt: tööd ei tehta enam pühendumisega ainult tööle, vaid inimestele on järjest olulisemad isiklik elu ja aeg. Aeg, kus rahaga võis puhkust kompenseerida ja pühendunud töötajal oli puhkusereservi 100 päeva, mida ta välja võtta ei taha, on läbi. Praegune aeg nõuab tööandjalt rohkem paindlikkust ja motivatsioonivahendite läbivaatamist.

Konkreetsel juhul soovitan tippjuhil aga kaasata töötajad „raskel ajal kokku hoidma“ ja informeerida inimesi muutunud olukorrast. Ta peaks kutsuma inimesi kaasa mõtlema ja omalt poolt ettepanekuid tegema, kuidas raskem aeg üle elada. Isegi kui töötajate poolt ettepanekuid ei tule, on informeeritus ja inimestega rääkimine omaette motiveeriv ja aus nende suhtes – seda hindab iga töötaja.

Ja muidugi tuleks vaadata üle kõik inimressursid, plaanitud puhkused, asendamisvõimalused, väljaspoolt organisatsiooni asendus- või täiendusvõimaluste sisseostmine jms. Kulud võivad teatud perioodil küll ettevõtte jaoks kasvada, aga pikemat perspektiivi silmas pidades oleks hea seda siiski kaaluda.

Kadi Kesküla on OÜ Personalijuht partner.

* Tudengite Juhtimisaju kaasuste lahendamise konkurss on toimunud neljal aastal TTÜ tudengite eestvedamisel. Aasta algusest käivitatud samanimelise telemängu on algatanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ühe osana juhtimisteadlikkuse programmist ESF rahastamisel. Isikud ja olukorrad on lühijuhtumi tekstis välja mõeldud. Autor tänab inspiratsiooni eest Columbus IT Partner Eesti esindajaid.